eurodesk

17 ja nooremad

Eesti Vabariigi seaduste järgi on kõik alla 18 a. inimesed alaealised. Kuigi noorus pulbitseb ja meel on tegemistuhinat täis, on sinu võimalused väljaspool Eestit enne täisealiseks saamist piiratud. Samas eksisteerib aga terve rida erinevaid viise, mis piiritaguse kogemuse lähemale võivad tuua.

Välismaal õppimine
Eesti Vabariigis kehtib koolikohustus kuni põhihariduse omandamiseni (9.klassi lõpetamiseni) või 17-aastaseks saamiseni. Selles vanuses on ka välismaale õppima siirdumine seotud kindlate reeglitega ja vajab sinu vanemate nõusolekut. Välismaal õppimine nõuab küll tõsist ettevalmistust ja on kindlasti suureks väljakutseks kuid kogemus on ka enamasti seda väärt!
Olemasolevate vahetusprogrammide kaudu välismaale õppima minemine on tavaliselt lihtsaim viis. Sellisel juhul on tavaliselt kindlaks tehtud kooli ja eriala vastavus lubatud tasemele.Omal käel minnes pead suurt tähelepanu pöörama koolitussüsteemidele ning lõpudokumentidele, eriti sellele, millistele töökohtadele konkreetse kooli diplom või kraad juurdepääsu annab.
Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb sul endale selgeks teha juba enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Neid keskusi nimetatakse ENIC/NARIC-keskusteks (National Academic Recognition Information Centre). Vaata lähemalt siit: http://www.archimedes.ee/enic 
Samuti leiad palju eluks vajalikku informatsiooni noorteportaalist NIP: www.nip.ee
 
Tööle
Alaealisena töö leidmine ei pruugi olla kõige lihtsam protsess, kuivõrd tööandja sooviks on leida kogenud ja oskusteabega töötajaid. Samuti seab piirnagu seadusandlus kuivõrd Eestis ja mujal Euroopas ei tohi tööle võtta ega tööl rakendada alla 15-aastast või koolikohustuslikku noort. Seadustes on küll erandid, mis lubavad 13-14 aastastel ja 15-16 aastastel koolikohustuslikel alaealistel teha ainult selliseid töid, mille puhul täidetavad tööülesanded on lihtsad ega nõua suurt kehalist või vaimset pingutust. Igal juhul on alla 18-aastaste noorte tööle võtmiseks vajalik vanemate kirjalik luba.

Vabatahtlikuks
Vabatahtlik on inimene, kes aitab teist inimest, ühiskonda või teeb midagi ära oma vabast tahtest ja tasuta, väljaspool oma lähemate sõprade ja sugulaste ringi. Vabatahtlik võib olla igaüks, kellel on aega ja soovi midagi head ja kasulikku ära teha. Vabatahtlik on aktiivne ja hooliv kodanik, kes tunneb huvi ümbritseva vastu ning on valmis ise käed külge lööma, et meie elukeskkonda paremaks muuta.Vabatahtlikuks tööks võib nimetada väga erisugust tegevust, põhiline, et seda tehakse oma vabast tahtest, teiste heaks ning rahalist tasu saamata. Vabatahtlikke oodatakse nii ühekordsete ürituste ja ettevõtmiste juurde abiks kui ka jooksvalt organisatsioonide erinevates tegevustes kaasa lööma. Vabatahtlikuna saad panustada näiteks noorsootöö, hariduse, sotsiaal-, kultuuri, keskkonna, tervishoiu või hoopis spordi valdkonnas. Vabatahtlik töö on viimastel aastatel Eestis palju populaarsust kogunud. Kindlasti oled kuulnud näiteks koristustalgutest Teeme Ära! ning sarnastest ettevõtmistest enda kodukohas. Tulevikus tööle kandideerides võib vabatahtlikuks olemise kogemus anda Sulle mitmeid eeliseid. 
Alaealisena on sul võimalus ennast vabatahtlikuna rakendada peamisel Eestis ning lühemate rahvusvaheliste noorteprojektide raames ka välismaal. Näiteks võimaldab Euroopa Komisjoni haridusprogramm Euroopa Noored kõikidel noortel alates 13. eluaastast osaleda rahvusvahelistes noortevahetuste projektides. Projektid võivad kesta kuni kolm nädalat ja selle aja jooksul on sul võimalus osaleda ja kaasa lüüa kõikides projekti tegevustes.

18-25 

Alates oma 18. sünnipäevast oled sa täisealine ning sinu suhtes kohalduvad täiel määral kõik seadustest tulenevad õigused ja kohustused. Oled seaduse silmis jõudnud ikka, kus saad ise täiel määral otsustada oma elu üle ning sellest tulenevalt ka vastutada oma tegevuste eest.Eesti kodanikuna oled sa automaatselt ka Euroopa Liidu kodanik ja seega ei ole sinu võimalused piiratud ainult Eestiga. 

Välismaal õppimine
 Alates 18. eluaastast on välismaal õppimine enamasti seotud kõrg- või kutsehariduse omandamisega ning loomulikult on võimalik jätkata ka muul astmel katkenud õpinguid. 

Olemasolevate vahetusprogrammide kaudu välismaale õppima minemine on tavaliselt lihtsaim viis. Sellisel juhul on tavaliselt kindlaks tehtud kooli ja eriala vastavus lubatud tasemele.

 Levinumaks vahetusprogrammiks kõrgkoolis õppides on Erasmus, mis rahastab kuni aastast vahetusüliõpilaseks olemist mõned Euroopa ülikools. Täpsemat infor Erasmus programmi kohta saad enda kooli Erasmus koordinaatorilt või SA Archimedese Hariduskoostöö keskusest: http://www.archimedes.ee/hkk/index.php 

Kvaliteetse kutsehariduse omandamisele aitab kaasa programm Leonardo da Vinci, mille kaudu rahastatakse erinevaid prakti- ja lähetusprojekte. Samuti on võimalik toetust saada koolidevahelistele koostöö- ja võrgustikuprojektidele. Täpsemat infot otsi oma koolist või vaata SA Archimedese Hariduskoostöö keskuse kodulehelt. 

Omal käel minnes pead suurt tähelepanu pöörama koolitussüsteemidele ning lõpudokumentidele, eriti sellele, millistele töökohtadele konkreetse kooli diplom või kraad juurdepääsu annab. Samuti tasub arvestada, et iseseisvalt välisülikooliga suhtlemine ning kogu vajaliku paberimajanduse korda ajamine (rahvusvahelised keeletestid, dokumentide ja diplomite tõlked, lepingute sõlmimine jne) võib võtta kuni aasta. Seetõttu on oluline plaanid varakult valmis teha, endale sobiv õppeasutus välja valida ning asjaajamisega pihta hakata!
Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb Sul endale selgeks teha juba enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Neid keskusi nimetatakse ENIC/NARIC-keskusteks (National Academic Recognition Information Centre). Vaata lähemalt siit: http://www.archimedes.ee/enic 
Samuti leiad palju eluks vajalikku informatsiooni noorteportaalist NIP: www.nip.ee

Tööle
Täisealisena tööle asumisel pea meeles, et Eesti kodanikuna oled sa automaatselt ka Euroopa Liidu kodanik ja seega ei ole sinu töövõimalused piiratud ainult Eestiga. Euroopa Liidus kehtib töötajate vaba liikumise põhimõte ja vastavalt sellele on Sul ilma igasuguste piiranguteta võimalik vabalt tööle asuda  kõikidesse EL liikmesriikidesse, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatesse riikidesse (Norra, Island, Liechtenstein) ning Šveitsi. Ainsatena on uutest EL liikmesriikidest pärit töötajatele piirangud säilitanud Saksamaa ja Austria. Väljaspool Euroopa Liitu töötamiseks võta ühendust vastava riigi saatkonnaga ning uuri täpsemalt Eesti kodanikele töötamiseks esitatavaid nõudeid. Lisainfot välismaal töötamise kohta saad Euroopa Töövahendusvõrgustikust EURES (http://www.eures.ee) , Euroopa Noorteportaalist (http://europa.eu/youth).

Vabatahtlikuks
Vabatahtlik on inimene, kes aitab teist inimest, ühiskonda või teeb midagi ära oma vabast tahtest ja tasuta, väljaspool oma lähemate sõprade ja sugulaste ringi. Vabatahtlik võib olla igaüks, kellel on aega ja soovi midagi head ja kasulikku ära teha. Vabatahtlik on aktiivne ja hooliv kodanik, kes tunneb huvi ümbritseva vastu ning on valmis ise käed külge lööma, et meie elukeskkonda paremaks muuta.Vabatahtlikuks tööks võib nimetada väga erisugust tegevust, põhiline, et seda tehakse oma vabast tahtest, teiste heaks ning rahalist tasu saamata. Vabatahtlikke oodatakse nii ühekordsete ürituste ja ettevõtmiste juurde abiks kui ka jooksvalt organisatsioonide erinevates tegevustes kaasa lööma. Vabatahtlikuna saad panustada näiteks noorsootöö, hariduse, sotsiaal-, kultuuri, keskkonna, tervishoiu või hoopis spordi valdkonnas. Vabatahtlik töö on viimastel aastatel Eestis palju populaarsust kogunud. Kindlasti oled kuulnud näiteks koristustalgutest Teeme Ära! ning sarnastest ettevõtmistest enda kodukohas. Tööle kandideerides võib vabatahtlikuks olemise kogemus anda Sulle mitmeid eeliseid. Vabatahtliku töö kohta loe lähemalt siit: http://www.vabatahtlikud.ee ning uuri juurde ka Heateo Sihtasutuse kodulehte http://www.heategu.ee

End vabatahtlikuna rakendades avaneb sul lisaks niigi väärtusliku kogemuse saamisele ka suurepärane võimalus laia maailma avastada! Näiteks võimaldab Euroopa Komisjoni haridusprogramm Euroopa Noored kõikidel 18-30 aastastel noortel sõltumata hariduslikust taustast, keeleoskusest või töökogemusest teostada end läbi Euroopa Vabatahliku Teenistuse (EVT). EVT kestuseks on 2-12 kuud ning projekti jooksul kaetakse kõik sellega kaasnevad kulud alates reisipiletitest lõpetades majutuse, toidu, kindlustuse ja igakuise taskurahaga. Lisaks tuleb kindlasti teadmiseks võtta, et EVT läbi võid vabatahtlikuks minna pea kõikjale maailmas! Täpsemat infot programmi tingimuste kohta saad Euroopa Noored Eesti büroost http://www.euroopa.noored.ee

Teiseks populaarseks  välismaal vabatahtlikku tööd toetavaks programmiks on GLEN. GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks Aafrika ja Aasia riikidesse.  GLEN tegeleb maailmahariduse edendamisega ning vabatahtliku töö eesmärk on tõsta eurooplaste teadlikkust arengumaade probleemidest ning toetada noorte aktiivset osalemist solidaarse maailmavaate edendamisel. Lisainfot selle kohta leiad siit: http://www.terveilm.net Samuti uuri juurde Euroopa Noorteportaalist http://europa.eu/youth 

26-30

26. eluaastaks on tavaliselt esimesed karjäärivalikud tehtud, töökogemus olemas ja paljudelgi pere loodud. Samas on suurem osa elust ees ning Euroopa piirid lahti. Miks mitte välismaa võimalusi ära kasutada ning elu teistsuguse nurga alt vaadata? 

Õppimine
Olemasolevate vahetusprogrammide kaudu välismaale õppima minemine on tavaliselt lihtsaim viis. Sellisel juhul on tavaliselt kindlaks tehtud kooli ja eriala vastavus lubatud tasemele.
Levinumaks vahetusprogrammiks kõrgkoolis õppides on Erasmus, mis rahastab kuni aastast vahetusüliõpilaseks olemist mõned Euroopa ülikools. Täpsemat infor Erasmus programmi kohta saad enda kooli Erasmus koordinaatorilt või SA Archimedese Hariduskoostöö keskusest: http://www.archimedes.ee/hkk/index.php

Kvaliteetse kutsehariduse omandamisele aitab kaasa programm Leonardo da Vinci, mille kaudu rahastatakse erinevaid prakti- ja lähetusprojekte. Samuti on võimalik toetust saada koolidevahelistele koostöö- ja võrgustikuprojektidele. Täpsemat infot otsi oma koolist või vaata SA Archimedese Hariduskoostöö keskuse kodulehelt. 

Omal käel minnes pead suurt tähelepanu pöörama koolitussüsteemidele ning lõpudokumentidele, eriti sellele, millistele töökohtadele konkreetse kooli diplom või kraad juurdepääsu annab. Samuti tasub arvestada, et iseseisvalt välisülikooliga suhtlemine ning kogu vajaliku paberimajanduse korda ajamine (rahvusvahelised keeletestid, dokumentide ja diplomite tõlked, lepingute sõlmimine jne) võib võtta kuni aasta. Seetõttu on oluline plaanid varakult valmis teha, endale sobiv õppeasutus välja valida ning asjaajamisega pihta hakata!
Välismaal läbitud õppe hilisema tunnustamise kord ja põhimõte tuleb Sul endale selgeks teha juba enne välismaiste õpingute algust. Enamikes Euroopa riikides on asutatud keskused, mis tegelevad haridusele juurdepääsu võimaldavate ja hariduskvalifikatsioonide (diplom, tunnistus, akadeemiline kraad, tiitel, nimetus, kutsekvalifikatsioon) hindamise ja võrdlemisega. Neid keskusi nimetatakse ENIC/NARIC-keskusteks (National Academic Recognition Information Centre). Vaata lähemalt siit: http://www.archimedes.ee/enic 
Samuti leiad palju eluks vajalikku informatsiooni noorteportaalist NIP: www.nip.ee

Tööle
Eesti kodanikuna oled automaatselt ka Euroopa Liidu kodanik ja seega ei ole Sinu töövõimalused piiratud ainult Eestiga. Euroopa Liidus kehtib töötajate vaba liikumise põhimõte ja vastavalt sellele on Sul ilma igasuguste piiranguteta võimalik vabalt tööle asuda  kõikidesse EL liikmesriikidesse, Euroopa Majanduspiirkonda kuuluvatesse riikidesse (Norra, Island, Liechtenstein) ning Šveitsi. Ainsatena on uutest EL liikmesriikidest pärit töötajatele piirangud säilitanud Saksamaa ja Austria. Väljaspool Euroopa Liitu töötamiseks võta ühendust vastava riigi saatkonnaga ning uuri täpsemalt Eesti kodanikele töötamiseks esitatavaid nõudeid. Lisainfot välismaal töötamise kohta saad Euroopa Töövahendusvõrgustikust EURES (http://www.eures.ee) , Euroopa Noorteportaalist (http://europa.eu/youth).
Lisaks ametlikult töötamisele on sul võimalik enda tarbeks ära kasutada ka paljusid Euroopa riikide ning Euroopa Liidu institutsioonide poolt pakutavaid praktikavõimalusi. Näiteks otsivad üle Euroopa kaks korda aastas enda meeskonda tegusaid noori inimesi Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament, Euroopa Liidu Nõukogu jt. institutsioonid. Praktikantideks oodatakse vähemalt teise kursuse üliõpilasi või avaliku sektori spetsialiste ning uusi kogemusi võib saada kõikides EL poliitikavaldkondades. Praktikaperioodiks on 3-6 kuud ning reeglina on praktika ka tasustatud.

Vabatahtlikuks
Vabatahtlik on inimene, kes aitab teist inimest, ühiskonda või teeb midagi ära oma vabast tahtest ja tasuta, väljaspool oma lähemate sõprade ja sugulaste ringi. Vabatahtlik võib olla igaüks, kellel on aega ja soovi midagi head ja kasulikku ära teha. Vabatahtlik on aktiivne ja hooliv kodanik, kes tunneb huvi ümbritseva vastu ning on valmis ise käed külge lööma, et meie elukeskkonda paremaks muuta.Vabatahtlikuks tööks võib nimetada väga erisugust tegevust, põhiline, et seda tehakse oma vabast tahtest, teiste heaks ning rahalist tasu saamata. Vabatahtlikke oodatakse nii ühekordsete ürituste ja ettevõtmiste juurde abiks kui ka jooksvalt organisatsioonide erinevates tegevustes kaasa lööma. Vabatahtlikuna saad panustada näiteks noorsootöö, hariduse, sotsiaal-, kultuuri, keskkonna, tervishoiu või hoopis spordi valdkonnas. Vabatahtlik töö on viimastel aastatel Eestis palju populaarsust kogunud. Kindlasti oled kuulnud näiteks koristustalgutest Teeme Ära! ning sarnastest ettevõtmistest enda kodukohas. Tööle kandideerides võib vabatahtlikuks olemise kogemus anda Sulle mitmeid eeliseid. Vabatahtliku töö kohta loe lähemalt siit: http://www.vabatahtlikud.ee ning uuri juurde ka Heateo Sihtasutuse kodulehte http://www.heategu.ee

End vabatahtlikuna rakendades avaneb sul lisaks niigi väärtusliku kogemuse saamisele ka suurepärane võimalus laia maailma avastada! Näiteks võimaldab Euroopa Komisjoni haridusprogramm Euroopa Noored kõikidel 18-30 aastastel noortel sõltumata hariduslikust taustast, keeleoskusest või töökogemusest teostada end läbi Euroopa Vabatahliku Teenistuse (EVT). EVT kestuseks on 2-12 kuud ning projekti jooksul kaetakse kõik sellega kaasnevad kulud alates reisipiletitest lõpetades majutuse, toidu, kindlustuse ja igakuise taskurahaga. Lisaks tuleb kindlasti teadmiseks võtta, et EVT läbi võid vabatahtlikuks minna pea kõikjale maailmas! Täpsemat infot programmi tingimuste kohta saad Euroopa Noored Eesti büroost http://www.euroopa.noored.ee 

Teiseks populaarseks  välismaal vabatahtlikku tööd toetavaks programmiks on GLEN. GLEN on Euroopa noortele suunatud maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprogramm, mille raames lähetatakse vabatahtlikud lühiajaliseks tööks Aafrika ja Aasia riikidesse.  GLEN tegeleb maailmahariduse edendamisega ning vabatahtliku töö eesmärk on tõsta eurooplaste teadlikkust arengumaade probleemidest ning toetada noorte aktiivset osalemist solidaarse maailmavaate edendamisel. Lisainfot selle kohta leiad siit: http://www.terveilm.net Samuti uuri juurde Euroopa Noorteportaalist http://europa.eu/youth 

Lisainformatsiooni enda valikute tegemiseks leiad:

Noorteinfoportaal NIP: http://www.nip.ee
Karjäärinõustamise portaal Rajaleidja: http://www.rajaleidja.ee
Euroopa Noorteportaal: http://europa.eu/youth
Euroopa Töövahendusvõrgustik EURES: http://www.eures.ee
Euroopa Noored programm: http://www.euroopa.noored.ee
GLEN programm: http://www.terveilm.net
Vabatahtlike värav: http://www.vabatahtlikud.ee
Üliõpilasvahetusprogramm ERASMUS: http://www.archimedes.ee/hkk/index.php?leht=93
Euroopa noorteinfo võrgustik EURODESK: http://www.eurodesk.eu